MÄLESTUSI PÄRNU KURTIDE SPORDIST

Arhiivi andmetel tegutseti spordiga kurtide seltsis "VAATA" juba 1930 aastast. See oli ajal, mil Pärnusse tuli noor arenenud vaegkuulja Harald Ollino.

1934.a. kui H.Ollino sai Pärnu kurtide seltsi esimeheks, see oli spordiring, mille juhendaja oli Vladimir Ehrenpreis. Alguses spordiringi liikmed maadlesid maadlust ja poksisid.

1935.a. tegeldi peale maadluse ja poksi veel laskmisega ning kergejõustikuga.

1936.a. kui sporditegevus laienes, siis ei suutnud Vladimir Ehrenpreis üksi toime tulla, vaid moodustati 3-liikmeline toimkond: V. Ehrenpreis, E.Reima ja H.Umbjärv.

1937-1939.a. elasid Pärnu kurdid aktiivset elu: mängiti näidendeid ja tehti sporti.

1940.a. kui Eesti Vabariigi valitsus hakkas muutuma, tagandati aktiivne esimees H.Ollino, sest ta kuulus Eesti Vabariigi kaitseliitu. H.Olinno põgenes Rootsi. Sõja ajal ei olnud sporditegevuses midagi nimetamisväärset.

1946.a. oli 3x nädalas mingi spordiüritus Johann Kosenkraniuse eestvedamisel. Sõjajärgne aeg oli raske ja vaene, puudus spordivarustused (vahendid).

1947.a. lisandus spordialadele võrkpall ja male. Autasustati tublimaid sportlasi V.Ehrenpreisi, Herman Must´a ja Madis Veetamme.

1948.a. oli spordijuht Madis Veetamm. Spordialad olid võrkpall, lauatennis (ping-pong), male, kergejõustik, ujumine, koroona, kabe ja jalgsimatkad. Võrkpallis võisteldi Valgu ja Seliste noortega. Käidi ka Viljandis. Siiski 1949.a. lisandus suusatamine, käidi Porkunis suusavõistlustel.

1949 aastal oli kurtide kehakultuurikollektiiv "VÕIT" esimeheks Johannes Mihkels, kes oli ametit pidanud lühikest aega maist kuni sügiseni. Spordi elluviija Arnold Lautri valiti uueks esimeheks 1949 aastast 1958 aastani. 

1950.a. moodustati juba uue nimetuse - spordikollektiiv "EDU" nime all. Siis olid head tuntumad sportlased: Arnold Lautri, Linda Kell (Veetamm), Kunilde Vahemets, Elmar Vilsaar, Koidula Kase ja palju teisi.

1953.a. olid paljud ALMAVÜ liikmed, mis võimaldati sellel spordiüritusel võistelda. Harrastati laskesporti, kuid kahjuks oli raha vähe padrunite ostmiseks. Aastaid võisteldi kuuljate asutuste vahel võrkpalli ja võideti rändkarikaid. Võisteldi suvespartakiaadil eesotsas Arnold Lautriga.

Lühikest aega olid esimehed: 1958-1959.a. Linda Laaneäär (Konsik), 1959-1960.a. tippkergejõustiklane Helmut Oruvee.

Siis võttis uuesti endale võimu "spordihingede süda" Arnold Lautri, kes oli esimees 1960-1969 kui ka 1985-1987.a.

Alates 1969 aastast kuni 1981 aastani, samuti 1982-1983.a. ja 1985-1987.a. istus kangekaelselt esimehe toolil Väinu Ree, kes oli tippjalgrattur ja kauaaegne koroona spetsialist.

Vahepeal olid esimehed:  1971-1972.a. Elina Vilsaar ja 1981-1982.a. Endel Tamm. Aastaid oli töötanud sekretärina laitmatult Anne Soovik.

Uus põlvkond konkureeris tihedalt, siis võttis esimehe haamri kätte Mihkel Uiboupin (1987-1991).

Siiski lagunes Eesti NSV ja järgneski uuesti Eesti Vabariik.

15.10.1992.a. oli uus Pärnu Kurtide Spordiselts EERO sünd. 1992-2001.a. presidendiks endine suusataja Andrus Siig. Alates 2001 aastast kuni siiamaani maitses presidendi õuna endine kergejõustiklane Eero Pevkur. Sellest 1992 aastast aitas kassapidamis- ja paberitööd väsimatu orienteeruja Ilvi Vare.

SPORT ON IKKA KURTIDEGA KÄINUD n.ö KÄSIKÄES, nii ütles kauaaegne EKÜ Pärnu kurtide klubi juhataja Milvia Koppel.